Laborijuhend · Neuropeptiidid
Mis on DSIP? Ülevaade Delta-une esile kutsuvat peptiidi käsitlevatest uuringutest
Mis on DSIP? See on üheksast aminohappest koosnev peptiid (Trp-Ala-Gly-Gly-Asp-Ala-Ser-Gly-Glu), mis eraldati 1977. aastal Baselis küüliku verest ja sai oma nime tänu selle teatatud mõjule delta-lainelise une ajal. Käesolev juhend käsitleb selle struktuuri, uurimislugu ning seda, miks teadlased peavad selle bioloogilist rolli endiselt lahendamata küsimuseks.
Peamised järeldused
- DSIP on nonapeptiid WAGGDASGE, valemiga C35H48N10O15, molekulmassiga umbes 848,8 g/mol, mille isoleerisid esmakordselt Schoenenberger ja Monnier 1977. aastal.
- See sai oma nime selle järgi, et see põhjustab delta-EEG-aktiivsust pärast infusiooni vastuvõtvatele küülikutele, kuid selle jaoks pole seni tuvastatud ühtegi geeni, eellastvalku ega retseptorit.
- Ühes 2006. aasta ülevaates nimetatakse DSIP-i „siiani lahendamata mõistatuseks“ ning selle mõjud varieeruvad liikide ja laborite lõikes.
- Seetõttu peetakse unehüpoteesi halvasti dokumenteerituks ning enamik in vivo mõõtmisi puudutas pigem DSIP-laadset ainet kui kinnitatud vaba peptiidi.
Mis on DSIP?
Mis on siis DSIP? Delta-une esile kutsuv peptiid (DSIP) eraldati 1977. aastal Baselis Schoenenberger-Monnier’i rühma poolt küüliku aju veeniverest ning seda peeti algselt une soodustava tegurina (Kovalzon ja Strekalova, 2006). Algne artikkel kirjeldab peptiidi, mis pärast intraventrikulaarset infusiooni tugevdas aeglase laine ja spindli EEG-aktiivsust ning mille järjestuseks anti Trp-Ala-Gly-Gly-Asp-Ala-Ser-Gly-Glu (Schoenenberger ja Monnier, 1977).
Ainult teadusuuringuteks. Käesolev ülevaade võtab kokku avaldatud laboratoorsed ja loomkatsed. Baltic Peptides tarnib seda ühendit kvalifitseeritud teadlaste poolt läbiviidavateks in vitro ja prekliinilisteks uuringuteks; see ei ole ravim ega ole mõeldud kasutamiseks inimestel ega loomadel.
Keemiline struktuur ja tehnilised andmed
| Kinnisvara | Väärtus |
|---|---|
| Jada | H-Trp-Ala-Gly-Gly-Asp-Ala-Ser-Gly-Glu-OH (WAGGDASGE) |
| Pikkus | 9 aminohapet, vabad N- ja C-terminused |
| Molekulivalem | C35H48N10O15 |
| Molekulmass | 848,8 g/mol (keskmine); 848,33 Da (monoisotoopne, arvutatud) |
| CAS-number | 62568-57-4 (tarnija poolt loetletud) |
Veendusin, et järjestus vastab valemile ja massile. 1977. aasta aruandes kirjeldatakse nonapeptiidi, mille molekulmass on umbes 849. Ainus oksüdeerumisele kalduv jääk on N-terminaalne trüptofaan, mis on valgustundlik ja võib oksüdeeruda saadusteks massidega +4, +16 ja +32 Da, mistõttu on seda võimalik jälgida massispektromeetria abil.
Avastamise ja uurimistöö ajalugu
Schoenenberger ja Monnier eraldasid peptiidi küülikutelt, kellel oli une esile kutsutud talamuse elektrilise stimuleerimise abil. Graf ja Kastin andsid 1984. ja uuesti 1986. aastal ülevaate selle eraldamise ja iseloomustamise tööst ning selle laialdaselt kirjeldatud mõjudest.
Esimeses ülevaates on loetletud mõjud, mis ulatuvad kaugemale kui uni, sealhulgas mõju elektrofysioloogilisele aktiivsusele, aju neurotransmitterite tasemetele, tsirkadiaansetele ja liikumisrütmidele, hormoonitasemetele ning neurofarmakoloogiliste ravimite toime. Hilisem kirjandus keskendub 1980. aastatele, mis on üks põhjus, miks seda valdkonda kirjeldatakse kui lahendamata küsimust.
Toimemehhanism: mida teame ja mida ei tea
Kovalzoni ja Strekalova ülevaate kohaselt ei ole ühtegi spetsiifilist DSIP-retseptorit veenvalt kindlaks tehtud ning geeni ja prekursorvalku ei ole kunagi leitud. 1986. aasta täienduses märgitakse, et DSIP-i füsioloogilised funktsioonid ja võimalik mehhanism, mis hõlmab adrenergilise ülekande modulatsiooni, vajavad veel selgitamist.
Seetõttu ei kirjeldata käesolevas artiklis signaaliedastusrada. Teatatud neuroendokriinsed mõjud, nagu kortikotropiini ja LH vabanemise muutused, on konkreetsetes mudelites tehtud tähelepanekud, mitte kindlaksmääratud mehhanism.
Peamised uurimisvaldkonnad
- Une struktuur ja EEG: delta-võimsus ning NREM/REM-näitajad närilistel ja küülikutel.
- Stress ja neuroendokriinne regulatsioon: mõju hüpotalamuse-hüpofüüsi teljele rottidel.
- Termoregulatsioon ja noktsitseptsioon: loomamudelites täheldatud mõjud.
- Peptiidi stabiilsus ja tuvastamine: kuidas väike vaba peptiid püsib elus plasmas ja kudedes.
Mida avaldatud uuringud tegelikult näitavad
Selle ühendi kohta on ülevaatajad ebatavaliselt otsekohesed. Kovalzon ja Strekalova (2006) märgivad, et DSIP-i ja une vahelist seost pole kunagi põhjalikumalt iseloomustatud ning et unehüpotees on „äärmiselt halvasti dokumenteeritud ja endiselt nõrk”.
| Tõendite liik | Millest teatatakse |
|---|---|
| Keemilised faktid | Jada, valem ja mass on kontrollitavad. |
| Loomkatsed | Delta-une mõju on täheldatud küülikutel, rottidel, hiirtel ja mõnedes uuringutes ka kassidel; kirjeldati U-kujulist annus-reaktsiooni seost. |
| Avastamine kudedes | Aju ja plasmas leiti DSIP-laadset immunoreaktiivsust, mis ei ole sama mis kinnitatud vaba peptiid. |
| Inimestel läbiviidavad uuringud | Ainult 1980. aastatest pärinevad väikesemahulised uuringud, mida ei ole korratud. |
Teaduslikud piirangud ja lahtised küsimused
- Ühtegi retseptorit, geeni ega eelkäijavalgu ei ole tuvastatud.
- Tulemuste kordamine ei ole järjepidev ning uurijad märgivad, et looduslik DSIP ei soodustanud alati aeglase lainega und, samas kui sünteetilised analoogid seda tegid.
- Teatatud mõjud hõlmavad paljusid süsteeme, ilma et neid ühendaks mingi ühine mehhanism.
- Enamik inimeste kohta käivaid andmeid pärineb 1980. aastate väikestest uuringutest, mida ei ole korratud.
- Vaba peptiid on bioloogilistes vedelikes ebastabiilne, mis raskendab selle mõõtmist.
Analüütilised ja laboratoorsed aspektid
Massispektromeetria peaks näitama tervet peptiidi massiga ligikaudu 848,8 Da, millel on trüptofaani oksüdatsioonisaadused massidega +4, +16 ja +32 Da. HPLC peaks eraldama lühendatud järjestused. Valguse eest kaitsmine on oluline N-terminaalse trüptofaani tõttu.
Vaadake, kuidas peptiide säilitada, ning lugege peptiidi lugemise juhendit aadressil COA. Partiiaruanded on lehelCOA ja formaadid on DSIP-i tootelehel.
Allikad ja täiendav kirjandus
- Schoenenberger G.A. ja Monnier M. (1977). Delta-elektroentsefalogrammi (une) esile kutsuva peptiidi iseloomustus. PNAS 74(3):1282–1286. PMC täistekst
- Graf M.V. ja Kastin A.J. (1984). Delta-une esile kutsuv peptiid (DSIP): ülevaade. PubMed · (1986) Uuendatud versioon. PubMed
- Kovalzon V.M. ja Strekalova T.V. (2006). Delta-une esile kutsuv peptiid (DSIP): endiselt lahendamata mõistatus. J Neurochem. PubMed
Kõik „ Baltic Peptides ” tooted on mõeldud kasutamiseks üksnes laboratoorsetes uuringutes. Need ei ole ravimid, toidulisandid ega toiduained ning neid ei tohi kasutada inimeste ega loomade puhul. Käesolev artikkel võtab kokku avaldatud uuringud üksnes hariduslikel eesmärkidel ega kirjeldada nende kasutamist inimeste puhul.
KKK
Korduma kippuvad küsimused
Mis on DSIP?
Milline on DSIP-i molekulmass ja keemiline valem?
Kes avastas DSIP-i?
Kas DSIP-retseptor on leitud?
Miks nimetavad retsensendid DSIP-i lahendamata küsimuseks?
Miks on DSIP-is sisalduv trüptofaan analüütiliselt oluline?
Kas DSIP on heakskiidetud ravim?
Loe edasi
Soovitatav lugemine
DSIP
DSIP-i praegused partiid, formaadid ja „ COA ”.
Mis on Epithalon?
Sünteetiline tetrapeptiid, mida on uuritud käbinääre- ja tsirkadiaanse bioloogia valdkonnas.
Mis on oksütotsiin?
Nonapeptiid, millel on kindlaksmääratud retseptor ja signaalitee.
Teadustööks mõeldud DSIP, mis on enne tarnimist läbinud katsetused
Iga EList väljasaadetud partii kohta on esitatud sõltumatu laboratooriumi HPLC ja massispektromeetria tulemused.
